User:RobertRSMN/Japan
Vene-Jaapani sõda (jaapani 日露戦争, romaji Nichi-Ro Sensō, vene Русско-японская война) oli aastail 1904–1905 Ida-Aasias Venemaa ja Jaapani keisririigi vahel peetud sõda.
Eellugu[edit]
Hiina-Jaapani sõda (1894–1895)[edit]
Jaapan pidas Koread oma riigi julgeoleku seisukohalt oluliseks teguriks. Jaapani eesmärgiks oli saavutada ülemvõim üle või tagada vähemalt riigi iseseisvus. Jaapani võit Esimeses Hiina-Jaapani sõjas viiski selleni, et Hiina loobus oma süseräänistaatusest Korea üle ja loovutas Taiwani, Penghu saarestiku ja Liaodongi poolsaare Jaapanile.
Venemaa, kel olid piirkonnas omad huvid, veenis Saksamaad ja Prantsusmaad Jaapanile survet avaldama. Kolmikinterventsiooni loobus Jaapan Liaodongi poolsaarest, saades vastu rahalise hüvitise.
Venemaa sekkumine[edit]
1897. aasta detsembris ilmus Venemaa laevastik Port Arthuri lähedale. Kolm kuud hiljem sõlmiti Hiina ja Venemaa vahel kokkulepe, millega Port Arthuri sadam, Talienwan ja ümbritsevad veed Venemaale renditi. Hiljem otsustati, et kokkulepet saab mõlema poole nõusolekul veelgi pikendada. Seda uskudes asusid venelased Port Arthurit, kui oma ainukest sooja veega sadamat Vaikse ookani ääres, hoolsasti kindlustama. Aasta pärast asusid venelased oma positsioonide kindlustamiseks rajama raudteed Harbinist läbi Mukdeni Port Arthurisse. Venemaa hakkas rajama teid ka Koreasse. 1898. aastal omandati kaevanuds- ja raieõiguseid Yalu ja Tumeni jõe ääres, mis tekitas Jaapanis ärevust. Jaapan otsustas rünnata enne Trans-Siberi raudtee valmimist.
Bokserite ülestõus[edit]
Venemaa oli saatnud Mandžuuriasse juba 177 000 sõdurit, eesmärgiga (vähemalt nimeliselt) kaitsta valmivat raudteed. Bokserite ülestõusust osavõtjad ja Hiina armee ei olnud sellise suure väe vastu võimelised midagi korda saatma. Selle tulemusel löödi Hiina väed Mandžuuriast välja ja nende asemel võtsid koha venelased. Venemaa lubas teistele riikidele, et lahkub piirkonnast peale kriisi lõppu. Tegelikult polnud 1903. aastaks Venemaal mingit ajakava Mandžuuriast lahkumiseks ja nad olid seal oma positsioone koguni tugevdanud.
Sõjaeelsed läbirääkimised[edit]
Jaapani riigimees Itō Hirobumi alustas läbirääkimisi venelastega. Ta pidas Jaapanit liialt nõrgaks, et venelasi sõjaliste vahenditega Mandžuuriast lahkuma sundida. Seetõttu tegi ta Venemaale ettepaneku, mille kohaselt loobub Jaapan ülemvõimust Koreas, kui Venemaa lahkub Mandžuuriast. Venemaa jaoks tegi olukorra raskemaks asjaolu, et Jaapan ja Suurbritannia olid 1902. aastal sõlminud Inglise-Jaapani alliansi. Liidulepe nägi ette, et juhul kui mõni riik ühineb Venemaaga sõjas Jaapaniga, asub Suurbritannia sõtta Jaapani poolel. Venemaa ei saanud enam loota Prantsusmaa ja Saksamaa abile, kartmata Suurbritannia sekkumist. Säärane lepe andis Jaapanile julguse alustada vajadusel vaenutegevust.
28. juulil 1903 sai Jaapani saadik Sankt Peterburgis ülesande esitada oma riigi vastuolev seisukoht Venemaa ühendamisplaanidele Mandžuurias. 12. augustil andis Jaapan üle dokumendi, mis oli aluseks edasisteks läbirääkimisteks:
- Ühine kohustus austada Hiina ja Korea keisririigi iseseisvust ja territoriaalset ühtsust ja säilitada põhimõtet tagada kõigile rahvustele võrdsed võimalused äriks ja tööstuseks neis riikides.
- Jaapani huvide Koreas ja Venemaa rhuvide Mandžuurias vastastikune tunnistamine, samuti mõlema riigi õigust kasutada vajalikke meetmeid nende huvide kaitsmiseks, siiski arvestades 1. punktis sätestatut.
- ...
- Juhul kui Jaapanil on vaja Koreasse või Venemaal Mandžuuriasse oma eelpoolmainitud huvide kaitseks, vastuhakkude või rahvusvahelise stabiilsuse lõhkumiseks kavandatud rahutuste mahasurumiseks viia vägesid, ei tohi vägede hulk ületada mingil juhul vajalikku arvu ja väed tuleb ära tuua koheselt peale eesmärgi saavutamist.
- Venemaa tunnustab Jaapani ainuõigust nõustada ja abistada Korea valitsust reformide läbiviimisel ja valitsemisel, kaasaarvatud sõjaliselt.
- Käesolev leping asendab kõik varasemad Venemaa ja Jaapani vahel sõlmitud Koread puudutavad kokkulepped.
3. oktoobril esitas Venemaa saadik Jaapanis Roman Rosen oma riigi vastuettepanekud:
Sõjakuulutamine[edit]
Vaenutegevus 1904. aastal[edit]
Port Arthuri lahing[edit]
8. veebruari ööl ründas Jaapani laevastik admiral Togo Heihachiro juhtimisel Port Arthuri sadamas seisnud laevu. Rünnakus said raskesti kannatada Tsesaarevitš ja Retvizan, Venemaa raskeimad lahingulaevad Ida-Aasia sõjateatris, samuti 6600 tonnine ristleja Pallada. Öised rünnakud kasvasid hommikul täiemõõtmeliseks lahinguks.
Lahingule järgnes merel mitmeid kokkupõrkeid, kuid admiral Togo ei suutnud venelasi edukalt rünnata, sest viimased olid sadama rannapatareide kaitse all. Samuti ei soovinud venelased sadamast lahkuda, seda eriti peale admiral Stepan Makarovi hukkumist 13. aprillil 1904.
Nende kokkupõrgete varjus said jaapanlased maabuda Incheoni lähedal Korea poolsaarel. Jaapanlased okupeerisid Seouli ja peagi kogu Korea. Aprilli lõpuks oli Jaapani maavägi Kuroki Itei juhtimisel valmis ületama Yalu jõge ja tungima venelaste okupeeritud Mandžuuriasse.